Märkamine algab sageli pereringist, sõpradest või ühise eesmärgi nimel koos tegutsejatest. Kui ühel päeval libistatakse postkastipilust sisse kutse ajateenistusse, siis üks osa nende ümbrike saajatest tunneb, kuidas nad on ilma jäetud ühest rollist, mida üks noor mees või naine kanda võiks.

Liikumispuudega noorele tähendab see seda:Kui erivajaduse olemasolu saab teatavaks, siis pole vajalik enda seisundit ka kohapeale tõestama minna.
Miks saata kutse kellegi, kes pole oodatud?
Aga mitte kõik ei aksepteeri “ei’d”, vaid unistavad ja leiavad lahendusi. Lahendusi, mis esmapilgul ka kõige karastunumad mehed kohmetuma paneb… ratastooliga, tugiraamiga…metsa? Jah, just nii!
Me ei saa tunnustamata jätta Kaitseliitu, iseäranist Kaitseliidu Lääne Malevat, kes teeb õhinaga koostööd Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga, et pakkuda midagi erilist, millest neli aastat tagasi unistadagi ei osanud. Lääne Maleva liikmeskonnas on märkajatest mehed ja naised, nemad on juba kolm aastat järjest võimaldanud liikumispuudega noortel teha tutvust Kaitseliidu olemuse ja tegevustega. (Jah, metsas!)

Tänasel päeval peame kõnelusi Jüri Jaansoni üleskutsel, Kaitseressursside ameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega ning puuetega inimeste esindajatega erivajadusega inimeste kaasamisest riigikaitsesse.
Aga Lääne Maleva ja ELIL “Militaarlaager” on ja jääb teerajajaks, seda ei tohi unustada.

Meil oli au koos Teiega Kaitseliidu sajandat juubelit tähistada!

Advertisements